Manfredi ja Loviisega reisil vol3

20.06 Salzburgi poole läbi Linzi

Viinist välja sõita oli lihtne, kuna olime nö õigel pool, et Salzburgi sõita. Vahepeatuse tegime Linzis. Õhtul sai veel natuke uuritud, mida see endast kujutab – tuleb välja, et tihedalt seotud ka Adolf Hitleriga, kes Linzi lähedal sündinud ja peamiselt Linzis koolis käinud. Loomulikult pole sellest linnas mingit jälge. See-eest on jälgi Mozartist ja teistest suurkujudest. Muidu aga – linn nagu linn ikka tavaliste ja mitte nii tavaliste majadega. Vahelduseks tutvusime natuke ka kohalike shoppinguvõimalustega. 

 See siin muide on kraan moodsas kempsus:

Linzist edasi otsustasime sõita väikesi teid mööda, sest kiirteed on juba küllalt uhatud. Aga eks need väiksed teed on ka paras närvikõdi – kitsad ja käänulised, seda enam, et mäed tulevad üha lähemale. Tänaseks kõrguserekordiks jäi 621 m üle merepinna. Homne päev aga tõotab ses suhtes väga põnev tulla. Praegu aga oleme väikeses ja koduses pansionis ja kogume energiat. 

21.06 Salzburg-Innsbruck

Ilusast Ferienhof Rosslwirt külalistemajast jõudsime Salzburgi natuke rohkem kui poole tunniga. Leidsime autole ka parkla, üliheas kohas, pärast selgus, et mitte nii ülihea hinnaga – vist kalleim parkimine üleüldse Manfrediga. Aga see selleks. 

Salzburg võlus esimese hetkega – tõeliselt romantiline ja ilus linn ja kuidagi õnnistatud olekuga. Pole ime, et sealt sellised geeniused pärit on – linnas oli mu meelest täiesti eriline aura. Mozart muidugi müüakse seal juppideks, aga eks see on vist paratamatu. Teised kuulsused – Haydn, Karajan jt kes linnaga seotud, jäid selle varju. Aga  Helisev muusika pakkus küll Mozartile konkurentsi. Ja eks tänu kõigele sellele on Salzburg paik, kus turistil peab rahakott puuga seljas olema – kõik on kallis. Sõime siin selle reisi (senini) kõige kallima lõuna. Aga noh, eks see on nö „hinna sees“ (meie lemmikväljend siin, kui kuskilt valesti sõidame või kõik ei lähe päris plaani järgi). 

Pärastlõunal hakkasime sõitma Innsbrucki poole. Loviise oli tubli, meie ise kogu aeg mitte, ehk siis kui ikka õigest kohast ära ei keera, saad korraliku ringsõidu teha. Vahepeal muidugi eksrkursioonitas ka Loviise ise. Aga kui ikka koordinaadis sisestatud, siis viib õigesse kohta kohale lõpuks.

Aga öömaja on vahva – selline hästi kodune, nagu olekski kellegi tagakambrisse tulnud. Ja ümberringi on mäed, mäed, mäed... 

Boonusena oli väike õhtul väike kontsert – meie öömaja on kiriku kõrval ning ühes väikeses kõrvalhoones harjutas (ilmselt) kirikukoor... Laulsid ilusti ja kõik see sobis kuidagi eriti hästi kokku selle ümbrusega. Imeline.