18.06 Brno-Viin
Hommikul hakkasime sõitma Brno poole ja et mina olin eelmise päeva sikisakitamisest üsna ehmatanud, sõitis Erkki. Hommikupoolikul jalutasime Brnos, vaatasime-pildistasime kõike mis silma jäi. Keset linna vana raekoja juures oli turg täis kohalikku toidukraami – kapsaid, kartuleid, sibulaid no ja muidugi maasikaid-mureleid, hinnad tundusid ka soodsad – üks korralik lillkapsas maksis 10 kohalikku raha, mis teeb ca 40 euro senti. Ja eks kohalikud tulevadki hommikul korvike kaasas turule, ostavad omale värsket kraami – vat sellisest turust on meil küll puudus.
Ennelõunal hakkasime sõitma Viini poole, kõik sujus, ka Loviise käitus korralikult, kui mitte arvestada seda, et tema meelest sõitsime me vahepeal lihtsalt põllu peal – temal sellist teed ei olnud. Kuidagi juhtus nii, et pidime öömajja jõudmiseks sõitma läbi Viini kesklinna. Aga ära tegime!
Viinis tervitas meid gay-paraad – mürtsu, kärtsu ja kõva muusikaga, kostüümides ja lippudega. Kogu liiklus seisis, politseid ning kiirabisid oli kuhjaga. Samas oli kõik hästi rahulik: lapsed vehkisid rõõmsalt vikerkaarelippudega, tädid kepsutasid muusika rütmis kaasa – ei mingit sõimu, eiteamillega loopimist, sest nagu üks plakat ütles – asi on inimõigustes, mitte muus...
Õhtul aga hakkas vihma sadama ja läks jahedaks, nii et tulime hotelli ennast homseks laadima – lubatakse paremat ilma ka!
19.06 Viin
Hommik tervitas päikesepaistega, aga mitte soojusega. Eelmisel õhtul sai kodutööd tehtud ja esimeseks sihtpunktiks oli Hundertwasseri maja. Natuke meenutas mulle Gaudi’d, lahe sellegipoolest. Ja jumal tänatud, et on olnud neid, kes on selliseid projekte riskinud rahastada!
Vaatasime üle ka „must“ asjad – Hofburg, parlamendihoone, Maria Theresa ausammas, Schönbrunni loss jne. Mida muud oskan öelda, kui et kuningad on alati hästi elanud! Oleks muidugi veel käinud mitmes kohas, aga eks piletite kallis hind seab omad piirid.
Nõnda siis suundusimegi hotelli varem kui oleks mulle meeldinud, aga oli ka hea - koduteel seisis rong ühes metroojaamas kauem kui tavaliselt ja hakkas siis tuldud teed tagasi sõitma. Eks ole. Mis muud kui tulime ühes suuremas jaamas maha ja pidasime aru, mis edasi. Läksime uuele katsele ja sõitsime nii kaua kui sai ning leiutasime ka mingi kaudse tee hotellini. Õnneks selgus bussipeatuses, et metroorongi asemel viib meid edasi buss, nii et saime ümber istuda just selles metroojaamas kus vaja. Homme siis edasi Salzburgi poole. Manfred ja Loviise ongi saanud pikalt puhata.
No comments:
Post a Comment