22.06 Innsbruck
Hommikul tuvastasime, et meie öömaja on mägedes 1070 m kõrgusel ja vaated on siin tõesti kuninglikud. Maja ise aga kodune ja armas. Ühel pool kirik, teisel pool lehmalaut :-)
Täna otsustasime anda Manfredile ja Loviisele puhkust ja läksime Innsbrucki bussiga. Ja hea oligi – pool linna oli üles kaevatud, autoga oleks päris paha seal tiirutada olnud ja Loviisel oleks jälle pea ringi käima hakanud.
Bussilt tulles sattusime vahvale väljakule, mis ehitatud parkla peale – ühtaegu lihtsalt purskkaevuga väljak puhkuseks ja samas ka rulasõitja unistus – muhud ja lohud ja rambid. Linn on inimeste jaoks, mitte vastupidi nagu meil kipub olema.
Et meil hommikul kaarti ei olnud, võtsime suuna suusahüppetorni suunas, kuna see paistis üle linna ja eksida polnud võimalik.
Poolel teel sattusime Kellamuuseumi juurde, aga et raha küsiti seal natuke liiga palju, piirdusime poega.
Aga kogu see suusahüppetorni kompleks on ikka vägev asi küll. Käisime ka ülevalt linna kaemas – kõik nagu peo peal. Aga need, kes sealt tornist suuskadega alla hüppavad, peavad ikka natuke hullud olema küll. Mul olid ainuüksi ülevalt alla vaatamisest põlved nõrgad.
Innsbrucki vanalinn on ilus – põnevad majad, ilusad vaated. Aga eks need linnad, mis sõjast puutumata jäid, ongi teist nägu.
Linnapargis jalutasime ka – rahulik ja jahe oaas keset kuuma linna.
Ilm on aga siinkandis muutlik: hommikul oli taevas pilvitu, siis ilmusid eiteakust pilved, tuuleiil käis läbi linna ja hakkas vihma tibutama. Viie minuti pärast oli taevas jälle selge. Mäed on tujukad. Nii oli igati hea, et hommikul tornis ära käisime.
No comments:
Post a Comment