Hommikusöök oli tänu õhtustele pingutustele olemas ja võiks öelda et isegi rikkalik: jogurt, puuviljad, salat, võileivad, kohv nagunii – see oli endal kaasas.
Kuna mina polnud hulk aega rooli saanud, jäi Münchenist väljasõitmine minu hooleks. Kuna siin on teed ülihästi tähistatud ja ka Loviise sai kõigest hästi aru, oli väljasõit lihtne. Aga siin viivad kõik teed kiirteele. Nii saingi ka Saksa kiirteel sõita: enda meelest sõidad juba päris kiiresti – 120-ga ( ei taha ju Manfredile ka liiga teha, ta ju pole mõeldud kiirteel rallimiseks), aga kiired poisid panevad sinust mööda nagu postist. Aga muidu on kiirteel sõitmine lihtsam kui ma arvasin. Viimane Saksa linn meie teel oli Regensburg, kena hästi säilinud keskaegse südamega linn, mis kantud ka Unesco maailmapärandisse. Lisaks sellele saime osa kohalikest „vanalinna päevadest“ – meenutas kunagisi Tallinna vanalinna päevi kui need veel toredad olid. Igal pool toimus midagi – puhkpilliorkestrid, koorid, tänavmuusikud, klounid, žongleerijad, mustkunstnikud jne.
Lõuna paiku hakkasime Tšehhi poole sõitma, sihiks Pilsen (või Plzeň). Loviise leidis meie külalistemaja kenasti üles ja enda sissemöllimisega saime ka hakkama kasutades peamiselt kõigile mõistetavat kehakeelt koos üksikute sõnadega tšehhi, saksa ja inglise keelest. Sellistes öömajades on üsna tavaline, et võtmed saad samas majas asuvast kõrtsust, nii siingi. Õhtust sööma siia jääda aga ei olnud mingit tahtmist – siin oli ikka seltskond juba usinasti kanne kummutanud, lärm oli kõva.
Nii siis uurisime natuke netist kaarti ja seadsime sammud koos Loviisega linna poole – ta nimelt oskab jala ka käia. Selgus, et meie öömaja asub praktiliselt Škoda tehase taga – terve suur kvartal oli seda tehast täis.
Tee peale jäi ka hokistaadion:
Pool tunnikest kõndimist ja kohal me olimegi. Ilus linn, uhke kirik, keskaegsed kaunistustega majad ja kõik see praktiliselt inimtühi. Pärast ülerahvastatud Münchenit tundus see eriti imelik. Isegi söögikohta andis otsida – eriti palju neid siin küll pole. Tegelikult on muidugi hea, et on kohti, kuhu turistide hordid ei ole veel jõudnud.
Peakiriku - St.Bartholomew kiriku juurest leidime ka vahvad kaasaegsed purkkaevud.
Pärast kalleid heaoluriike pole siin nii palju klantsi ja linn, eriti äärlinn, on väsinuma moega, kuid siin on väga mõistlikud hinnad (korralik õhtusöök restoranis koos õllega kahele ca 17 eurot) ja rahu.
No comments:
Post a Comment